Taevalaternad ehk soovilaternad ehk Hiina laternad said oma alguse juba 3 sajandil Hiinas, kui neid hakati kasutama kui hoiatus signaale vaenlase lähenemise eest teavitamiseks. Hiljem muutus taevalaternate kasutamine tavainimeste seas populaarseks. Usuti, et kui kirjutada oma salajane soov soovilaternale või siis lendu laskmise ajal soovi vaikselt sositada, pidavat see täituma. Taevalaternaid võib ka nimetada kuumaõhupallide, millega paljud inimesed siiani lendamas käivad, eelkäijateks.

Tänapäeval on taevalaternad leidnud kindla koha pidustustel tänu oma vaatemängulisusele taevas. Üle maailma korraldatakse festivale, kus õhtu kulminatsiooniks on sadade ning tuhandete soovilaternate ühine lendulaskmine. Sellised toredad festivalid toovad kokku tuhandeid inimesi erinevatest paikadest üle kogu maa, et siis koos muuta õhtutaevas kauniks vaatemänguks.Ka Eestis hakkavad taevalaternad oma kohta leidma. Juba korraldatakse ühiseid Hiina laternate lennutamisi, erinevatel pidustustel asendatakse ilutulestik just taevalaternatega. Meie taevalaternad on valmistatud immutatud riisipaberist, mistõttu ei ole paber kergesti süttiv. Soovilaternad on keskkonnasõbralikud, paber laguneb looduses kiiresti ning jääkideta. Kuumaelement, mis soovilaterna õhku tõstab, põleb samuti õhus lõplikult ära ja kord juba lendu lastuna ta maapinnale enam tagasi ei lange.

Muinastulede öö

Tule mere äärde, süüta lõke ja märgi see veebikaardile.
Sinu lõket näevad ka teiselpool silmapiiri leegi süüdanud naabrid!

Tuletame endile ja teistele meelde, et meri on meie jaoks oluline.

Peale sinu on vee äärde kutsutud veel tuhanded inimesed,  et koos endale ja teistele meelde tuletada, et oleme mererahvas ja meri on osa meie elust. Mõelgem ka Läänemerele, et see on kõigi selle kallastel asuvate rahvaste meri ja me peame seda ühiselt hoidma.

Tule mere äärde ja tee sellest oma õhtu!

Muinastulede ööl süüdatakse lõkked päikseloojangul, Eestis kell 21.30.